Sama laser: miks võib puudulik jahutus suurendada põletuse riski?
Sama aparaat ja sarnased seadistused võivad siiski tähendada erinevat nahakahjustuse riski. Üks põhjus on see, kui tõhusalt juhitakse liigne soojus ära. Jahutust vajavate protseduuride puhul ei piisa sobivatest laseri seadistustest, kui nahk üle kuumeneb.
Minu videos on lihtne katse: kaks pabertopsi ja leek. Tühi tops põleb läbi, veega tops peab kuumutamisele kauem vastu, sest vesi neelab soojust. See on näitlik võrdlus, mitte naha mudel, kuid põhimõte on selge: lisaks energia andmisele tuleb liigne soojus õigel ajal ära juhtida.
Kaks topsi, üks põhimõte: miks on soojuse ärajuhtimine tähtis.
Jahutus ei ole ainult mugavuse jaoks
Paljude laseri- ja IPL-protseduuride ajal muutub energia soojuseks. Soovime mõjutada kindlat sihtmärki, näiteks veresoont või karvanääpsu, ja kaitsta ümbritsevat nahka. Õigesti valitud jahutus aitab vähendada valu ning soovimatu ülekuumenemise, põletuse ja sellega seotud pigmendimuutuste, raskematel juhtudel ka armistumise riski.
Kuidas me Dr USKOV Kliinikus nahka jahutame
Kasutame erinevaid jahutusviise ja seadmeid: kontaktjahutust, külma õhku ning jahutatud geeli, kui ravimeetod seda ette näeb. Kliinikus on eraldi külmaõhuseade, mis suunab nahale kuni −25 °C õhuvoolu. See on õhu temperatuur, mitte naha soovitav temperatuur: eesmärk ei ole nahka külmutada.
Sõltuvalt protseduurist kasutatakse jahutust enne ravi, selle ajal või pärast. Arst valib meetodi, intensiivsuse ja kestuse vastavalt seadmele, ravipiirkonnale ning naha eripärale.
Miks meil on kaks termokaamerat
Kliinikus on ka kaks termokaamerat. Kui temperatuuri jälgimine on asjakohane, aitavad need hinnata temperatuuri jaotumist naha pinnal ning märgata kuumemaid piirkondi. See annab arstile lisateavet: termokaamera ei näita kõigi sügavamate kudede temperatuuri ega asenda naha reaktsiooni jälgimist.
Miks tugevam jahutus ei ole alati ohutum
Liigne või valesti valitud jahutus võib ise nahka kahjustada ja ravi tulemust muuta. Kõigile laseritele sobivat ühtset jahutusskeemi ei ole. Arst peab teadma, millal, kuidas ja kui palju jahutada ning kuidas jahutus sobitub protseduuri seadistustega.
Seetõttu pöörame jahutuse juhtimisele suurt tähelepanu. See on osa patsiendi ohutusest, mitte väike lisavõimalus. Sobiv jahutus vähendab teatud riske, kuid ei välista kõiki tüsistusi. Kui protseduuri ajal tekib süvenev põletustunne või ebatavaline valu, öelge sellest kohe spetsialistile.
Artikkel on üldinformatiivne. Jahutuse vajaduse ja sobiva režiimi määrab spetsialist iga protseduuri jaoks.
